Vahel tuleb tulla välja ka mugavustsoonist. Et kõik ausalt ära rääkida, tuleks hakata pihta sellest, kuidas ma juba korra suvel keerasin kaamera ette aastat paar riiulil seisnud objektiivi. Tegu oli vana ja päevi näinud Takumar 135mm f3.5 tähistust kandva "toruga". Viimati olin seda veel peegelkaamera ees kasutanud, nüüd sai see adapteriga Sony hübriidi ette paigaldatud. Kuna tol korral jäi aega väheks, siis väga põhjalikult ma ei suutnudki seda läbi katsetada ning ka tunded, kas see objektiiv mulle konkreetse kere ees meeldib või mitte, jäid pisut segaseks.
Järgmisel korral...
Vaadates kalendrisse, tervitab meid seal aasta, mis tähistab veerandi 21. sajandi täitumist. Jah, täpselt veerandsada aastat oleme olnud uues sajandis, mis on maailma üsna palju muutnud. Muutnud seda, kuidas me elame, kes me oleme ning ka seda, kuidas me maailma tajume. Või võib-olla kuidas meile näidatakse, et seda tajuma peaks.
Justnimelt, seda, kuidas me tajuma peaks. Mulle tundub, et inimene pole moest ja trendidest olnud kunagi nii palju mõjutatud, kui täna. Odav kiirmood võidutseb rõivamüügis, autotootjate autod kipuvad järjest enam ühte nägu, ning kahjuks mitte enam ilusat,...
Olen uhkusega end nimetanud Pentaxistiks, seda umbes aastast 2000, kui oma esimese Pentaxi peegelkaamera omanikuna esimese rulli filmi ilmutusest kätte sain ning leidsin, et minu jaoks on selle kaamera loodav pilt selle eest makstud raha väärtust kordades ületav. Olen seda ka täna, omades paari erinevat Pentaxi nime kandvat kaamerat. Käesolev kirjutis aga räägib hoopistükis teisest, mind tänaseks juba pea samapalju inspireerivast kaameramargist.
Nüüd jõudes eelmise aasta hilissuve juurde, siis õnnestus kukutada oma K1 statiiviga selili, mille käigus purunes selle pildiotsija...
Üsna tihti kohtan teemasid, kus keegi küsib nõu, millist kaamerat soetada või palutakse võrrelda üht kaamerat teisega. Ilma täpsustamata, mille pildistamiseks kaamerat kasutada soovitakse.
Oleme siin oma sõpradega vahest ikka filosofeerinud teemal, et iga kaameraga saab pilti teha, kui seda tunda ning osata arvestada selle puudujääkidega ühes või teises vallas. Täna, digiajastul, on millegipärast paljudel alustavatel fotograafidel jäänud mulje, et pildi toob ära eelkõige hea tehnika ning kui seda ka päriselt kätte saada ei õnnestu, siis aitavad igasugused fototöötlusvahendid...
Alustan seda juttu tsiteerides üht vana õllereklaami - "asi on maitses".
Just. Käies üsna palju külalisena ringi erinevaid üritusi mööda, satun tihtilugu hiljem vaatama ka seal jäädvustatud fotosid, mida korraldaja sotsiaalmeedias või muus kanalis jagab. Ja vahel jääb silma selle materjali kvaliteet, või pigem tihtilugu, olgem täpsed, selle puudumine.
Ja siis hakkad tahes-tahtmata mõtlema, miks see nii on. Vahel harva mõnd üritust pildistades saan fotograafi seisukohast aru, miks selline töö on pigem vähe köitev - suur osa protsessist on tuim rutiin ning ülipisike...